Tõsine tippteenus.

Mis vahe on Edelaraudtee 1. ja 2. klassil?

Lisaks sellele, 1.klassi pilet on 30 eeku kõrgem, on seal ka keelatud (vabandust, palutakse) oma jooki/sööki mitte tarbida.

Kunagi eksisteerinud süsteem, kus 1.klassi pileti ostes oli kohvi ja tee tasuta ning ka sõltlastele oli tekitatud suitsetamiseruum, on aga aja muutudes ära kaotatud.

Tekib küsimus, et suurem jalaruum (rongis?) ning tasuta wifi ongi need lisad, mis hinna kõrgemaks tõstavad.

Pangem kanamunad valmis

See rong on nüüd läinud.

Ega Edgar enne ju oma sahkermahkerit ei tunnista, kui see talle puust ja punaseks ette tehtud ning siis ka kostab vaikne ving teemal “Kallutatud meedia”.

Rahval, ehk siis meil, kelle otsus seda erakonda kõige vähesemalgi määral ei kõiguta, on ainus võimalus seljad kokku panna selle aastastel valimistel.

Käige kõik hääletamas. Ükskõik kelle, välja arvatud selle seltskonna poolt. Ei saa olla hullemaid juhte kui need, kes praegu Vabaduse Väljakul harukordselt nahhaalselt peesitavad.

Teine üleskutse oleks ümberkaudsetele valdadele. Saatke Edgar oma pakkumistega sinna, kus on nende koht. Näidake, et teie ei soovi olla Edgari vasallid, kellele (heal päeval) antakse võimalus etendada otsustusõigust. Halvemal päeval ei saa sedagi.

Ei saa tekkida hullemat õudust, kui oma mahhinatsioonide tulemusena peaks Keskerakond Toompeal võimule saama. Ehk korraldavad nad siis analoogse rahvaküsitluse, kus küsitakse riikide liitumise kohta. Ning siis pärast kenade numbrite välja mõtlemist “rahva soovil, rahva käsul” oma arengut 25 aastat tagasi kerime.

Viimase üleskutsena soovitan ikka minna poodi mune ostma. Kuluvad kindlasti ära. Kui homne linnavalitsuse pressikonverents isu ära ajab, saab mune kasutada linna kujunduses.

No keda rahvas huvitab?

Delfi

Nii harukordset võltsimist poleks ma isegi oma kõige haigemas unenäos osanud ette näha.

Internetiportaali anomaaliatest kirjutas pikalt Eesti Päevaleht, millest ma veidi ka ise eelmises postituses rääkisin.

Aga sellist jultumust, väita, et kontrollimatud paberhääletajad olid ülekaalukalt reformi poolt on sigadus. Noh, sellele seltskonnale täiesti iseloomulik.

Ma ei väida, et Keskerakonnas on ainult sead ja põrsad, isegi sõnnikust leiab läbiseedimata pähkleid.

Mida siis nüüd teha?

Valitsevad tümikad näitavad eriliselt ehedalt, et rahva hääl ei loe mitte halligi. “Suur Isake Savisaar” keerab kõik hääletused enda poole, võimalik, et tõmbas ristikesi isegi eile poole ööni. Kuigi, tõenäoliselt lihtsalt muutis numbreid endale sobivas suunas.

Tuletagem meelde kõiki teisi küsitlusi.

Postimehe küsitluses oli vastaseid tugevalt üle 70%

Eilses Foorumis (mis jah pole sotsioloogiline uurimus, aga ega ka see kõnealune küsitlus seda polnud) oli linnaosade kaotamise vastu peaaegu 80% vastanutest (mida oli ka ligi 5500) ning valdade ühendamise vastu isegi üle 80%.

Kui tõesti üleolev Vitsut ja eneseimetleja Savisaar reformi välja kuulutavad viidates rahva tungivale soovile, tuleb tõesti poed munadest tühjaks osta.

Mitte hääletus vaid ennustus:”Kes teab, kuidas tehakse?”

Küsitlus

Kui mina oma hääle sellel leheküljel andsin, oli seal veidi alla 7000 külastaja olnud ning tol hetkel oli vastaste osakaal mõlemal küsimusel 70% lähedal.

Praeguseks on vastused tasakaalustunud jättes siiski veel veidi rohkem kui 10% edumaa vastastele.

Kuigi Linnavalitsus eesotsas Vitsutiga juba enne hääletuse algust lubasid, et see tulemus mitte millekski ei kohusta. Ehk siis kui rahvas on vastu, siis öeldakse, et “Me ju ütlesime, et see tulemus pole nii oluline” Kui aga saadakse poolthääled, siis jääbki meie kõrvu risustama iganädalane meeldetuletus “Te ju ise tahtsite seda.”

Teine küsimus, mis tegelikult ikkagi on oluline.

Mina saaksin hääletada nii palju kui mul aega ja viitsimist on. Internetis kasutada kõiki oma meiliaadresse, paar tükki ehk viitsiks juurde ka tekitada. Päeva jooksul käiks läbi veel mõned kaubanduskeskused ning saakski 20 häält kokku.

Sellise “klikikonkursi” nimetamine rahvahääletuseks on naeruväärne. Kaheldav, et pärast hääletamise lõppemist näidatakse avalikult neid nimekirju. Hääli tänavail koguvad Edgarjuugendi liikmed, kellele makstakse veel ka tõenäoliselt linnaeelarvest palka.

Tõenäoliselt ei saa praegu midagi teha. Järgmistel valimistel tasub vaid veidi innukam olla. Ma mõtlen päris valimistel, kus hääli loetakse päriselt ning ka kontrollitakse.

Eriliselt mõru pala oleks ju Kohukestele see, kui nad pärast oma suurt haldusreformi siiski Tallinnas (siis küll juba Suur-Tallinnas) võimu kaotaks.

Nii suure ala konkurentidele kättemängimine võib isegi fataalseks kujuneda.

Surra on imelihtne

Kas keegi on märganud Tervisekaitse uut sotsiaalkampaaniat “Nakatumine on imelihtne!”

Imelihtne on ikkagi positiivse alatooniga sõna:

• Hakklihakastme tegemine on imelihtne
• Uue tööriistakomplekti kasutamine on imelihtne
• Eesti keel on imelihtne
• Telekanalite vahetamine puldiga on imelihtne

Ehk siis. See sõna näitab kuivõrd hea ja mõnus kõik on. No ei hakka ju kasutama väljendeid:

• Ennast surnuks juua on imelihtne
• Teisi seksi ajal nakatada on imelihtne

Selline sõnakasutus läheb samasse kategooriasse korra Õhtulehe esikaanele pääsenud uudisega, kus mõneaastase lapse insulti peeti imeks.

Kummaline, et mõni reklaamibüroo on rõõmsalt kilgates sellise idee Tervisekaitsele maha müünud ning elupõhised ametnikud ka külmalt selle alla neelanud.

Lõpetuseks sobiks ehk selline lause:

• Koondamine on imelihtne

Sõnnik või klassika?

Reporter

Imelikul kombel on alati nii, et arvatakse, et nalja tegemine on kõige lihtsam asi maailmas ning iga töll saab sellega hakkama.

Paraku on ikkagi nii, et riistahuumor ning ekskrementide mittesihtotstarbeline ekspluateerimine pole isegi mitte piinlik, vaid lihtsalt nõme.

Kõigil “naljameistritel” tasuks veidi kodutööd teha ning uurida mismoodi on nalja tehtud varasematel aegadel.

Isegi Eestist leiaks piisavalt positiivseid eeskujusid, rääkimata briti huumorist. No tegelikult, pärast seda lehekülge on raske leida midagi vähem naljakat.

Siiski tõestab Reporter taaskord oma kohta Eesti ajakirjandusmaastikul. Vaid nii labane keskkond saab niivõrd ebaintelligentseid (tegelikult oleme ausad, lausdebiilseid) klippe reklaamida sloganiga “Huumoriklassika”.

Lõpetuseks oleks sobilik tsitaat Albert Einsteinilt:

“Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatuse suhtes.”

Valuvaigistiga pilvedesse.

Mind tabas eile hirmuäratav migreenihoog. Peaaegu “once in a lifetime” kogemus. Valuvaigistavate tablettide puudusel ronisin äärmiselt varakult magama, lootes hirmsa perioodi lihtsalt ära magada.

Pärast uinumist tabas mind aga unenägu, kus ma töötasin korraga Eesti ühes juhtivad bensiinitanklas ning kaubanduskeskuses. 20 tunniste tööpäevadega, väga väga reaalne tegevus oli.

Tol hetkel äratas mind R. ning oli hankinud mõned Ibumetinid. Uni pärast seda aga oli märkimisväärselt toredam.

Ma veetsin aega maa piirkonnas, ühe kunstniku suvilas. Seal oli pehme ning soe rohi, mille peale paljajalu oli eriti mõnus kõndida. Läbi õue kulges lai jõgi, mille parajalt soojas vees suplemine oli taevalik kogemus. Kõik inimesed oli toredad ja head ning elu näis aina ilusam.

Öelge veel, et valuvaigistid ei tööta.

Kleidi- või puusanõksukonkurss?

No sai ka viimaks kõik Eesti Laulu finalistid ära kuulatud/vaadatud.

1. “Destiny”- Laura (Lõhmus/Lõhmus) Täiesti uskumatu, et üks mees suudab nii mitu aastat järjest ühe ja sama loo võistlusele esitada. Okei. Sõnad kirjutab uued, tõstab harmoonia teise helistikku ning muudab veidi rütmistikku.
2. “Freedom”-Rolf Jr (Roosalu/Kärmas/Roosalu) Rolf on Rolf on Rolf on Rolf Jr. Midagi muud temalt oodata polegi võimalik. Eks temagi demonstreerib, et Eurovisiooni liigub aasta-aastalt enam “Gay-Parade” osaks.
3. “Nelikümmend”-Chalice (Kasar/Kasar) Ma ei ole suur Chalice’i fänn. Kuid peab siiski nentima, et tema sõnad on igati üle keskmise ning ka muusikaline tulemus täiesti normaalne. Kui ma viitsiks hääletada (või meeles pidada, millal see üritus toimub)
4. “One Last Dance”-Ithaka Maria (Roxxx/Paulus/Laisaar/Kotkas) Veider, et supertrio Jana Hallase eemale jättis. Eks treiti analoogselt Lõhmusele oma igaastane käkk valmis, mis siis meeletult suure rahaga võimalikult kvaliteetselt kokku pandi. Tsiteerides head tuttavat. “Pole midagi hullemat, kui kvaliteetselt tehtud sitt”
5. “Rändajad”-Sandra Nurmsalu (Lõhmus/Lõhmus) Noh. Lõhmus vol2. Ainuke erinevus, et selle loo tegemise ajaks oli vist Lõhmus juba maha matnud unistuse saada uueks maailma superprodutsendiks ning kirjutas emakeelsed sõnad.
6. “See päev”-traFFic (Krieger/Rästa) Tundub, et vähemalt lindistuse ajaks suutis Fred poisid kained hoida. Pole sugugi kindel, et see pikalt kestab.
7. “I’m Too Good For You”-Janne Saar (Valgmaa/Saar/Valgmaa/Saar) Võtab sõnatuks. Mõni ei muutu kunagi. Mitte kunagi. Me näeme ka 45 aastast Jannet kunagi sama tühja laulu sama tühja naeratusega laulmas. Võibolla ka 65 aastast (kui kosmeetiline kirurgia kiiresti areneb)
8. “Öösiti kõndides”-Stereo Chemistry (Tilk/Tilk) Noor meie oma Oasis, kuid kehvema looga, väiksema “attitude’iga”, kehvema soundiga jne jne. Ehk mõne aasta pärast tekib miskit, kui just traFFicuks ei muututa.
9. “Üürnik”-Köök (Pehk/Aesma/Pehk/Aesma) No mulle ei meeldi Pehk. See lugu on küll üks tema parimaid. No mulle ei meeldi Vilgats. Tore, et mõnigi kord saab taustafoonilt välja. Lugu ise, aga kogu selle üldise ila taustal täiesti talutav.
10. “You Ain’t What I Need” Lowry (Pihlap/Pihlap) No viimane peabki katastroof olema. No kohe nii halb, et veidi isegi naljakas on. Minu arust on Lowry täiesti võrreldav “staar” Hannahiga. Mõlemad oleks nagu “jube kõvad tegijad” aga laulud on kehvakesed ning hääl nagu arenemata.

Mis siis kokkuvõttes saab?

Kuna seekord läheb otsustamine pooleks, saavad oma sõna öelda nii rahvas kui žürii. Rahva selleaastased protestihääled saavad Köök ja Chalice. Mõlemad lood võivad saada ka žüriilt täiesti korralikud hinded.

Ennustan, et konkursi võidu pärast kemplevad Köök ja Chalice. Viimaseks jääb StereoChemistry, mitte sugugi seetõttu, et nii halb laul oleks. Lihtsalt vale konkurss nende jaoks. Halvimat lugu tuleb valida traditsiooniliselt Lõhmuse-Kotkase-Pauluse-Roosalu-Valgmaa loomingu hulgast.

Kuna konkurss on väidetavalt uus ja revolutsiooniline, tasuks seada ka tingimuseks, et rahvahääletuselt kui ka žüriilt kõige vähem hääli saanud autor ei tohiks järgmine aasta enam osaleda. (Kaks autori kollektiivi eeldusel, et rahvas ja žürii pole üksmeelel.) See muudaks selle konkursi ka siseriiklikult huvitavamaks ning annaks uutele ja parematele meloodialoojatele võimalusi end esitleda.

Suur-Tallinn=Kõigile võrdselt suur maamaks

Kuumim teema negatiivse lisaeelarve kõrval on Keskerakonna poolt üritatav haldusreform. Miks siis üritatakse Suur-Tallinnat luua ning kas selle tulemusena üldse tekib võitjaid ja kaotajaid?

• Oktoobrivalimiste ootuses nähakse selles reformis Keskerakonna agoonilist tõmblemist, et soe ainuvõim, kus võib korda saata, mis iganes pähe tuleb, jumala eest kaotsi ei läheks. No tõesti, Maardu liitmine Tallinnaga tooks hääli kindlasti juurde (ning samuti volikokku absoluutselt tundmatuid ning küündimatuid uusi “värvitundvaid poliitikuid”). Praegusel hetkel teiste erakondade valitseda olevad piirkonnad loogilise mõttekäigu tulemusena peaks aga ju hoopis kahjulik olema.
• Kui peaks siiski juhtuma taaskord õnnetu juhus, et Kohukesed jäävad kõigile oma toolidele, siis on Edgaril võimalik veel kõvemini ning veel küündimatuma retoorikaga väita, kui suur toetus tema sõnadel taga on.
• Tegelikult peaks aga meelde tuletama Tallinna ühte kurikuulsamat maksutõusu. Kui Tallinn niivõrd suureks venitada, siis vaesed ümbritsevad kodanikud saavad kingitusena kaasa ka selle krõbeda ning võimupartei jaoks niivõrd magusa maksu. Ehk siis, selle asemel, et keerulises olukorras eelarvet kärpida ning eneseimetluslikud promorahad külmutada, suurendatakse hoopis maksurahasid tavaliste inimeste arvelt.
• Ning tegelikult tuleb kõigepealt ära oodata Europarlamendi valimised. Vaevalt Edgar jätab kandideerimata ning sinna saades oleks lõpuks temast eetiline (mida küll saaks siis tema kohta esmakordselt kasutada) ka sinna minna.

Niisiis üleskutse. Valigem Edgar Europarlamenti. Elu Eestis ning Tallinnas (Suur-Tallinnas) oleks pärast seda kordi mõnusam ning turvalisem.

Nibu-Nikki või Voldi-Valli?

Õhtuleht

Nii palju kui mina olen aru saanud, on kõigil naisterahvastel “tissid”. Ei ole küll hoolikalt jälginud, kes selle revolutsioonilise eesliite neiu nimele esimesena lisas, küllap oli see mõni järjekordne Õhtulehe kvaliteetreporter. Selline eesliide viitab küll mõneti sellele, et Maarjanil, kes jumala eest maakas ei ole, on vaid üks tiss. Playboy on aga selle kummutanud.

Et säilitada soolist võrdsust on loomulikult genereeritud ka teine staar- Peenise-Paavo

Reporter

Huvitav, mis kehaosaga sellistes keskkondades ajakirjanikud  mõtlevad ning kas nad ise suudavad kõigil nendel tegelaskujudel vahet teha ?